Korrida hasoru lalehan: destaka esforsu Sudeste Aziátiku hasoru ameasa klimátika ne'ebé sai aat liután

SINGAPURA (TOP) — Ha'u tuur entre partisipante na'in 800 resin ne'ebé kompostu hosi ativista sira, profisionál finansa nian, sientista, no estudante sira, metade husi sira ho idade menus husi tinan 30 ne'ebé mak halo viajen husi rejiaun Sudeste Aziátiku tomak inklui Timor-Leste hodi ba tuir formasaun Korpu Lideransa Realidade Klimátika nian iha Singapura durante loron rua, 8-9 Setembru 2026.

Eventu boot no importante loron rua ne’e, husi Timor-Leste nain-ida de’it mak ha’u rasik. Media online The Oekusi Post entre media sira ne'ebé prezente iha enkontru, parte ida husi grupu ki'ik ida husi reprezentante imprensa rejionál no nasaun ki'ik sira ne'ebé monitoriza oinsá mensajen alerta sira husi formasaun ne'e simu husi komunidade sira ne'ebé vulneravel liu ba impaktu adversu sira ne'ebé deskreve.

Raimundo Oki.

Iha ton optimista husi eventu ida ne'ebé dezeña atu ekipa jerasaun foun husi defensór ambientál sira, mensajen ne'ebé maka'as liu ne'ebé mak lian iha sala mak avizu ida: perigu ne'e aumenta lalais liu.

Eis-Vise Prezidente Estadus Unidus, Al Gore, oradór prinsipál ba formasaun ne’e, hato'o mensajen ida ne'ebé ezije atensaun sériu envezde oferese konfortu.

Nia hatete katak mundu trata nia lalehan hanesan esgotu ne'ebé nakloke.

Tuir nia, konsekuénsia sira husi ábitu ida ne'e sei to'o lalais liu duké governu sira iha rejiaun ne’e sira nia preparasaun atu atua.

Gore nia alerta ne’e nakonu ho dadus ne'ebé dezeña atu halo ameasa invizível ida sai tanjível no konsepivel. Mundu aumenta maizumenus tonelada millaun 175 husi gás sira ho efeitu estufa nian ba atmosfera loron-loron, kuantidade ida ne'ebé nia efeitu kumulativu ba atrapamentu manas nian hanesan ho detonasaun loroloron husi bomba atómika 800,000 ho medida bomba Hiroshima nian. Ida-ne'e mak imajen estatístika ne'ebé maka'as, ho númeru sira ne'ebé mak sa'e beibeik tinan ba tinan tanba Gore aprezenta ona dadus hirak ne’e iha fórum oioin, husi Davos to'o Nairobi.

Fundador Climate Reality Project ne’e nota katak, rejistu istóriku sira subliña situasaun urjente. Períodu tinan 11 ida husi 2015 to'o 2025 sai hanesan manas liu iha rejistu, no tinan ida ne'e hein atu estabelese temperatura aas foun ida rekorde ida ne'ebé provavelmente sei ultrapasa fali iha tinan 2027 tanba fenómenu ne'ebé Gore bolu "Super El Niño".

Previzaun independente sira mós fó sai avizu sira ne'e katak, projesaun sira husi Eskritóriu Meteo Reinu Unidu nian indika katak bainhira El Niño atuál dezenvolve kompletamente, temperatura sira iha Pasífiku ekuatoriál bele sa'e liu nível sira ne'ebé haree iha epizódiu anteriór sira, senáriu ida ne'ebé deskreve husi previzaun seniór ida husi Eskritóriu Meteorolójiku hanesan presedente iha istória previzaun meteorolójiku nian.

Husi fali Organizasaun Meteorolójiku Mundiál (OMM) projeta katak impaktu kombinadu husi manas maka'as, rai-maran, no interupsaun ba époka kuda nian bele dudu númeru ema sira ne'ebé hasoru hamlaha sei aumenta maka'as iha mundu tomak liu millaun 270 iha tinan 2027 nia rohan.

Ba rejiaun ida ne'ebé define husi delta mota nian, agrikultura dependente ba monsaun, no sidade tasi-ibun sira, ameasa urjente liu ne'ebé trasa husi Gore la'ós manas iha sentidu abstratu, maibé hahalok bee nian ne'ebé aumenta ba beibeik.

Eis Prezidente EUA ne’e esplika ba audiénsia iha Singapura katak tasi sira ne'ebé manas liu intensifika siklu bee nian; manas hanesan ne'ebé hamosu rai-maran ne'ebé naruk liu no maka'as liu mós karrega atmosfera ho umidade, hodi rezulta iha udan been ne'ebé maka'as liu no destrutivu liu.

Rejiaun Sudeste Aziátiku ne'ebé vulneravel ona ba inundasaun no ba estrese sira husi tempu maran hela diretamente iha dalan husi estremu sira ne'ebé kontra malu.

Perigu seluk, ne'ebé la'o neneik liu maibé ho konsekuénsia hanesan, subar iha glaciar sira Himalaia, fonte bee nian ba sistema mota sira ne'ebé sustenta parte boot Ázia nian.

Gore fó avizu katak to'o pursentu 80 husi jelu ne'e bele lakon iha sékulu nia rohan lahó mudansa maka'as iha polítika predisaun ida ho reperkusaun sira ne'ebé habelar dook liu foho rasik, hodi afeta seguransa bee nian ba ema millaun atus resin iha mota okos. Ameasa sira-ne'e liu fali projesaun sira de'it.

Organizadór formasaun ne’e destaka krize enerjétika foin lalais ne'e ne'ebé kauza folin sa'e no fó todan ba negósiu no uma-kain sira iha rejiaun ida ne'ebé hein atu kontribui ba kresimentu ezijénsia enerjétika globál iha dékada oin mai.

Nivel tasi ne'ebé sa'e, anin-boot ne'ebé maka'as liu, no manas ne'ebé maka'as liután halo presaun sira ne'e sai aat liután, hodi hamosu nesesidade estimativa ida ba investimentu anuál biliaun US$210 ba infraestrutura ne'ebé reziliente ba klima to'o tinan 2030, númeru ida ne'ebé mak boot liu kompromisu finansiamentu atuál sira, hodi husik hela lakuna ida ne'ebé mak organizadór sira hatete katak bele finansia de'it liuhusi inovasaun rejionál, no finansiamentu rejionál presaun públiku ne'ebé sustentavel.

Prezidente no CEO husi Projetu Realidade Klimátika Phyllis Cuttino deskreve, dékada oin mai iha Ázia hanesan períodu pivotal ida ba trajetória husi krize klimátika global.

Nia alerta katak, emisaun sira kontinua sa'e maski ambisaun polítika menus iha rejiaun sira ne'ebé uluk sai pioneiru ba polítika klimátika.

Gore halo nia krítika maka'as liu ba saida mak nia haree hanesan obstákulu prinsipál ba asaun ne'ebé lalais liu influénsia polítika husi indústria kombustível fósil nian.

Nia rejeita narrativa "realizmu klimátiku", argumentu katak tranzisaun enerjétika sira tenke akomoda dependénsia kontinua ba mina-rai, gás, no karvaun nu'udar negasaun ne'ebé embala fali duké avaliasaun objetivu ida ba limitasaun sira ne'ebé eziste.

Tuir nia haree, obstákulu prinsipál la'ós falta alternativa sira ne'ebé viável, maibé indústria nia kbiit ne'ebé metin atu proteje nia parte ne'ebé menus daudaun iha merkadu enerjétiku, enkuantu líder polítiku sira inklui sira ne'ebé iha nia rain rasik kontinua atu opera iha nia kontrolu okos.

Nia hato'o krítika ida ne'e ho sentidu urjénsia envezde ho demisaun. Gore deskreve situasaun atuál hanesan “korrida ida entre ameasa sira ne'ebé aumenta no disponibilidade solusaun sira ne'ebé aumenta korrida ida ne'ebé mundu seidauk manán, tanba risku atu atravesa pontu perigozu klima nian se ritmu mudansa nian la aselera ho signifikativu”.

Aleinde avizu sira ne'e, formasaun ne'ebé fornese ba partisipante sira inklui ami nia ekipa editorial oferese ferramenta sira atu transforma preokupasaun ba asaun konkreta.

Gore introdús Climate TRACE, plataforma ida ne'ebé bazeia ba satélite no dadus ne'ebé hetan apoiu husi nia organizasaun. Ida ne'e akompaña emisaun gás ho efeitu estufa nian tuir fonte no lokalizasaun ho presizaun aas, hodi permite ativista no jornalista sira atu foka sira nia kobertura no advokasia polítika nian iha instalasaun no indústria espesífiku sira ne'ebé mak lori krize, envezde iha asuntu abstratu sira.

Formasaun ne’e akontese iha Singapura tanba, razaun estratéjiku sira hanesan sentru finanseiru, sidade iha pozisaun di'ak atu kanaliza kapitál ba apoiu tranzisaun enerjia moos iha rejiaun tomak.

Tuir organizadór sira, Singapura mós sai hanesan fatin ideál ba rede ida husi líder sira no jornalista sira atu lori avizu ida ne'e ba uma, partikularmente tanba janela ba rejiaun atu rezolve ameasa sira-ne'e, tuir Gore nia avaliasaun rasik, taka lalais.

The Oekusi Post sai husi Singapura ho avizu ne'e, no mós komprensaun ida ne'ebé klaru liu kona-ba impaktu diretu iha área tasi-ibun sira husi nasaun ki'ik no komunidade sira iha rejiaun fronteira sira ne'ebé mak sai hanesan foku prinsipál ba ami nia kobertura.

The Oekusi Post
Author: The Oekusi PostWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
www.OeKusiPost.com nu’udar plataforma media online iha Oe-Kusi Ambeno, Timor-Leste ne’ebé aprezenta notísia iha área oioin iha teritóriu nasionál. Rua. Numbei, Oe-Kusi Ambeno Mobile: +670 7723 4114 Email: info (at) OeKusiPost.com


Online Counter