Vise-PM aprezenta prioridade orsamentál 2027 ba preparasaun eleisaun no ICC

DILI (TOP) - Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku (MKAE), no Ministru Turizmu no Ambiente (MTA), Francisco Kalbuadi Lay, hala'o ona aprezentasaun orsamentál ba tinan 2027 nian iha Komité Revizaun Orsamentu (KRO) sei konsentra ba preparasaun eleisaun no sustentabilidade International Convention Center (ICC) ne’ebé oras ne’e hahu ona iha Porto Dili.

Komité Revizaun Orsamentu (KRO) ne’ebé hala’o iha edifisiu Ministériu Finansas iha loron, Tersa, 18 Agusto 2026, Vise-PM aprezenta prioridade, programa no nesesidade orsamentál relevante ba MKAE no MTA, ho objetivu atu garante katak alokasaun orsamentu ba tinan 2027 responde ba prioridade dezenvolvimentu nasionál no kontribui ba kresimentu ekonómiku liuliu ba dezenvolvimentu ICC no preparasaun Timor-Leste nu’udar uma na’in ba Simeira ASEAN ne’ebé sei hala’o iha tinan 2029.

Diskusaun iha KRO mos fó atensaun ba programa no atividade sira ne'ebé iha impaktu direta ba dezenvolvimentu setór ekonomia, investimentu, turizmu no ambiente, inklui esforsu Governu atu aumenta produtividade, promove investimentu no kria oportunidade ekonomia ba povu.

Vise-PM iha aprezentasaun ne'e hetan akompañamentu husi dirijente instituisaun tutelada sira, ne'ebé kontribui ho informasaun téknika no prioridade programa hosi instituisaunn sira.

Prosesu revizaun orsamentu ne'e importante hosi preparasaun Orsamentu Jerál Estadu 2027, atu garante utilizasaun rekursu públiku ne'ebé efisiente no transparente ho prioridade Governu nian.

Iha aprezentasaun, Vise-PM haree katak planeamentu orsamentál tenke orienta ba rezultadu konkretu no impaktu pozitivu ba dezenvolvimentu nasionál.

Iha diskusaun Planu Prioridade Governu (PPG) 8, Komité Revizaun Polítika Orsamentu Estadu 2027, Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, Vise-Primeiru-Ministru ba Asuntus Sosiais no Dezenvolvimentu Rurál, Mariano Assanami Sabino, no membru Komité Revizaun Polítika OJE 2027, konsidera investimentu ba International Convention Centre (ICC) hanesan investimentu estratéjiku ba futuru Timor-Leste.

Narativu diskusaun PPG

Nune’e iha narativu diskusaun Planu Prioridade Governu (PPG) 8, Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku (MKAE) no Ministru Turizmu no Ambiente (MTA), Francisco Kalbuadi Lay, hatete, Governu tau prioridade ba sustentabilidade no investimentu ba ICC no simeira ASEAN 2029.

“Hanesan ita hotu hatene, Timor-Leste sei sai uma-na’in ba eventu rejionál ASEAN iha tinan 2029. Ida-ne’e la’ós de’it oportunidade atu simu eventu internasionál ho dignidade, prestíjiu no orgullu nasionál, maibé mós oportunidade atu promove Timor-Leste, dezenvolve turizmu no MICE (Meeting Incentive Cooperation and Exibition), kria empregu no aselera diversifikasaun ekonomia. Tanba ne’e, infraestrutura ne’ebé ita prepara tenke iha padraun internasionál, sustentável no bele fó benefísiu ba nasaun iha longu prazu,” Vise-PM justifika.

Governu aloka US$360,000,000 ba konstrusaun ICC. Husi montante ne’e, US$278,141,098.42 ba konstrusaun no US$13,119,104.17 ba dezeñu, BoQ no konsultória, ho total US$291,260,202.59. Husi montante ida ne’e sei iha balansu hamutuk US$68,739,797.41.

Balansu ida-ne’e tenke jere ho prudénsia, transparénsia no efisiénsia, fó prioridade ba atividade sira ne’ebé diretamente suporta ICC nia preparasaun no sustentabilidade.

Husi balansu ne’e, MAKE propoin ba prioridade; 

  • Jestaun no funsionamentu ICC, propoin US$13,000,000 ba atividade komplementár: US$2,000,000 ba promosaun no marketing; US$2,000,000 aquizasaun ró rekreasaun rua, kada ida ho kapasidade to’o pasajeiru 25; no US$ 9,000,000 ba formasaun hospitalidade, otelaria, guia turístiku,protokolu,  dezenvolvimentu kapasidade no jestaun ICC.

Iha mós US$3,000,000 adisionál ba IP11, tuir  nesesidade no prioridade governu (bele ka lae aloka iha orsamentu ida ne’e).

  • Propoin mos orsamentu hamutuk: US$38,800,000 ba Ministériu Turizmu no Ambiente ba programa prioridade 2027–2030, inklui turizmu sustentável, MICE, economia azul no verde, dezenvolvimentu destinasaun, promosaun internasionál, apoiu MSME no kriasaun empregu. Ho abordajen ida-ne’e,  ICC bele sai katalizadór ba setór turizmu no setór privadu, la’ós funsiona mesak.
  • Ho osan ne’ebe sei la uza ba konstrusaun ICC no atividade komplementáriu sira hamutuk US$ 13,939,797.41. maka propoin atu aloka ba programa prioridade nasional sira seluk ne’ebe merese atu hetan alokasaun, tuir nesesidade, prioridade estratéjika no disponibilidade fiskal Estadu.

ICC tenke haree hanesan investimentu estratéjiku ba futuru Timor-Leste. Ita harii ICC atu simu prezidénsia ASEAN 2029 ho dignidade, maibé ita tenke garante katak depois 2029, nia kontinua atrai eventu, promove turizmu, kria empregu, apoia setór privadu no kontribui ba diversifikasaun konomia.

ICC./Net.

Objetivu ita nian la’ós de’it harii edifísiu, maibé harii oportunidade ekonomika. Investimentu públiku ida-ne’e tenke transforma sai empregu, negósiu, turizmu, reseita no futuru sustentável ba povu  Timor-Leste,” deklara Vise-PM durante reuniaun KRO 2027.

Koordenadór Jerál Asuntu Ekonómiku (MKAE), Jorge Martins mós haforsa tan katak,Polítika Prioridade Governu (PPG) Númeru 8 foka ba presaun no nesesidade polítika nasionál sira ne’ebé seidauk hetan alokasaun iha Orsamentu Jerál Estadu.

Jorge Martins esplika katak, iha tinan sira oin mai, Timor-Leste sei hasoru prosesu eleitorál importante, inklui Eleisaun Prezidensiál, Eleisaun Parlamentár, eleisaun munisipál no eleisaun ba lideransa suku. Tanba ne’e, Governu presiza prepara no asegura nesesidade orsamentál ba instituisaun sira ne’ebé iha responsabilidade direta iha prosesu eleitorál.

Koordenadór Jerál Asuntu Ekonómiku (MKAE), Jorge Martins (karuk) ho Vise-PM1 (loos). Credit: Media VPM1.

PPG 8 mos konsidera eventu no atividade prioridade sira ne’ebé seidauk hetan alokasaun orsamentu. Iha diskusaun ne’e, desizaun halo ona katak STAE no MNEK sei fila ba halo ajustamentu ba sira-nia proposta orsamentál, antes prosesu aprovasaun final.

Ba Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE), diskusaun prinsipál inklui kustu no nesesidade finanseiru relasionadu ho konstrusaun International Convention Centre (ICC).

Jorge dehan, Governu aprova ona aumentu ba orsamentu konstrusaun ICC, inklui konstrusaun, dezeñu no servisu konsultoria. Montante ne’e inklui alokasaun US$200 millaun ne’ebé Governu aprova ona ba konstrusaun ICC.

“Aprova ona ne’e signifika katak ICC sei hamriik duni tuir ita-nia komitmentu katak, iha 20 Maiu 2028, ita sei iha infraestrutura ida ne’ebé bele fasilita retornu máximu husi aspetu turizmu, infraestrutura no atividade komplementár sira seluk,”dehan Jorge Martins.

Tuir nia, ICC la’ós de’it infraestrutura atu simu eventu internasionál. Governu haree ICC hanesan instrumentu ekonomia ida ne’ebé bele jere retornu direta no indireta ba Estadu.

Timor-Leste ofisialmente hahú harii Sentru Konvensaun Internasionál (ICC) foun iha loron 20 Maiu 2026, iha área portu tuan nian iha Baía Dili nia sorin. Empreza Shaanxi Construction Engineering Group Corporation husi Xina mak halo, no tuir planu sei remata iha 20 Maiu 2028 hodi uja ba simeira ASEAN nian iha tinan 2029.

The Oekusi Post
Author: The Oekusi PostWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
www.OeKusiPost.com nu’udar plataforma media online iha Oe-Kusi Ambeno, Timor-Leste ne’ebé aprezenta notísia iha área oioin iha teritóriu nasionál. Rua. Numbei, Oe-Kusi Ambeno Mobile: +670 7723 4114 Email: info (at) OeKusiPost.com

Online Counter